Igapäevaelu üksikasjade ajaloo osaks pidamine võib tunduda kummaline, kuid kas ajalugu polegi mitte pelgalt kogum igapäevaelu lugudest? Kantavad riided, kuulatav muusika ja – nagu käesolev näitus osutab – ka kodu sisutamiseks kasutatav mööbel on tihtipeale suuremate sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste ilmingute väljendus. Nendest elementidest näituse koostamine võib osutuda põnevaks sissevaateks läbi aegade esinevatesse mustritesse ning lõbusaks retkeks mööda mälumaastikke.

Linnastumine

“Kohaliku aja järgi” on 1920. aastatest kuni 2000ndate aastateni Eesti elus toimunud muudatustele viitamiseks lisaks fotodele, mööblile ja moejoonistele kasutatud ka mitmeid visuaalseid tööriistu, sealhulgas statistikat. Üks kõige silmatorkavamaid näitajaid on Eesti linnastumise kasv viimase sajandi jooksul.

1920ndatel elas linnas 27% elanikkonnast
1930ndatel 32%
40ndatel ja 50ndatel 47%
1960ndatel 57%
70ndatel–90ndatdel ligikaudu 70%
2000ndatel 85%

Linnas elamine on tänapäeval sama populaarne kui oli 1920ndatel elamine väljaspool linnapiire. Mis te arvate, milline mõju oli sellel siinsete kodude sisustusele?

Kodutehnika

Kui mõtlen tehnoloogia mõjust tänapäeva sisekujundusele, lähevad mu mõtted nutiseadmetele ja digitaalsele meelelahutusele. Kui mõelda veelgi kaugemale, siis võib “tehnika” tähendada asju, mida paljud tänapäeval iseenesestmõistetavaks peavad. Sellised nähtused on näitusel üksikasjalikult välja toodud.

– Ainult 11 protsendil Eesti kodudest oli 1920ndatel aastatel olemas kraanivesi ja veel 1970ndatelgi oli see näitaja ainult 84%. See mõjus meeldetuletusena sellest, et uuendused ei jõua kogu elanikkonnani kohe, kui miski kättesaadavaks osutub. Mis pani mind omakorda ümber mõtestama kümnendit, mida olen tavaliselt seostanud kõikide kaasaegse elu mugavustega.
– Elekter levis märksa kiiremini kui kraanivesi, 32 protsendilt kodudest 1920ndatel 100 protsendini 1970ndatel.
– 1930. aastatel kasutati 97% Eesti kodudes ahikütet, kuid 1970. aastateks oli pea pooltel keskküte ja 1980ndateks oli see juba 74% kodudest.

Need muudatused mõjutavad küll oluliselt kodu mugavustaset, kuid ei ole alati sisekujunduses nähtavad. See-eest meelelahutus on kodudesse nähtavalt sisse ehitatud. Kui 20. sajandi alguses kasvas raadiote populaarsus, siginesid kodudesse raadiokapid. Kui lisandusid televiisorid, oli vaja mööblit, millele need asetada, ning diivanite ja tugitoolide puhul hakati rohkem rõhku panema mugavusele. Nullindatel liikusid lameekraaniga telerid seintele, vähendades vajadust telerilaua või kodukino järele. Samuti toob näitus välja isiklike nurgakeste tekke kasvu, kui ühiseks kasutamiseks mõeldud meelelahutuskeskusi on hakanud asendama individuaalsed ekraanid.

Materjalid ja minimalism

Eri kümnenditega tutvudes annavad eesti- ja ingliskeelsed kirjeldused stiilimuutustele konteksti. Tootmisvahendid, materjalide kättesaadavus, nõukogude aja ettekirjutused ja iha isikupärase järele – kõik see väljendub mööbli kujus ja tekstuuris. Nullindad tähistavad kaasaegset suundumust ühendada vana mööbel tänapäevase disainiga, nii et näituselt koju jõudes võite proovida määratleda oma kodu ajastut ja stiili.

Näitus “Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 7. oktoobrini 2018 ja sellega põhjalikult tutvumiseks kulub umbes tund.